Uudised

Sel aastal müüsime Sloveeniasse 16 lehmikut ning kaks tõupulli, kolme Aberdiin Anguse kasvatusega alustavasse farmi. Meie merehõngu ja lageda maaga harjunud loomad asusid elama Sloveenia mägedesse, kus nad peavad hakkama saama sealse karmi maastiku ning loodusega.

Esimese koorma loomi viisime kohale märtsis, Tomaž’e ja Adrijana farmi – 10 lehmikut ning 1 tõupull(Saareõue Edson Boy, kelle vanaisa on Dunlouise Cortachy Boy ning emapoolt Lockerly Kind Pascall). Tomaž’e mahetalus olid ees mõned simmentali ammed, kuid edaspidine plaan on edasi liikuda vaid aberdiin anguse tõuga. Lisaks veistekasvatusele on kõrval ka kitse- ja kanakasvatus.

Samal reisil saime näha ka eelnevatel aastatel müüdud loomi, kes on kenasti kohanenud, ning ei ole nad ka unustanud meie Eesti „vissi-vissitamist.“ Esimesel aastal müüdud Saareõue Black Boy, Posestvo Bajer’i farmist, on kasvanud tänaseks väga ilusaks ja eeskujuliks pulliks, kes on täpselt oma isa koopia, pärides nii hea välimiku, kui ka rahuliku iseloomu. Saareõue Black Boy on Sloveenia just avatud tõuraamatus kõige esimene pull. Meie jaoks on suur au, et meie farmist pärit loomad on tõuraamatu eesotsas.

Teise koorma loomadega alustasime sõitu 5.aprillil, autol 6 lehmikut ja 1 noor tõupull. Esimene peatus oli jällegi Tomaž’e ja Adrijanan juures, kuhu läks 3 lehmikut. Edasi sõitsime Gašper’i  farmi, kelle juurde läksid viimased kolm lehmikut. Gašperil on kodus lisaks angustele veel ka simmentalid ning limusiinid, kuid samuti on plaan edasi liikuda vaid aberdiin anguse tõuga. Kuna Gašperi farmi juurde viiv tee oli niivõrd kitsas ja väga järsu kurviga otsustasime ohutuse mõttes loomad laadida ümber väiksemasse hobutreilerisse ning meie auto koos treileriga jätta nn ohutusse parklasse.

Meie kolmas peatus viis meid Itaalia piiri äärde, farmi, mis on ümbritsetud võimsatest mägedest ning  maalilisest loodusest, kus toimetavad tublid noored Lea ja Primož.  Sinna farmi läks meie noor tõupull, Saareõue Edgar Outlier(II: Matauri Outlier, EII: Nightingale Papa), keda ootas ees 4 anguse lehmikut.

Kui olime teele asunud Lea ja Primože juurest, umbes 500m pärast otsustas meie auto, meiega enam mitte koostööd teha. Käigukasti lõi avariirežiimi ning edasi saime liikuda vaid 3’da käiguga. Otsustasime siis vaikselt edasi liikuda, kahjuks jäime siiski mägedele alla ning „jõud“ sai otsa veidi enne Predel’i linnakest. Peatuskohaks sai nagu ikka ülikitsas teeriba väikeses külakeses , kus ühelpool olid kõrgustesse ulatuvad mäed ning teisel pool vastupidiselt põhjani ulatuv kuristik. Õnneks tulid meile appi Primož ja Lea, kes tõmbasid meid mäest üles, parklasse. Sealt edasi juba suhtlused kindlustuse, remonditöökodade ning kohalike puksiirfirmadega viis meid tagasi Ljubljanasse, kus esmaspäeva hommikul võeti meie auto garaaži ning mõne tunni pärast juba olime tagasi koduteel.

Tuleb ju alati arvestada kõiksuguste ebameeldivuste ja äpardustega, mis teel juhtuda võivad, kuid kunagi ei ole me piisavalt ette valmistunud. Õnneks juhtus kõik see alles siis, kui loomad juba maha saime. Ilmselt ei pidanud meie auto „hapnikupuudusele“ enam vastu 🙂

Mõlema reisi ajal võõrustasid ja aitasid meid Sloveenias Bernard ja Janja, Posestvo Bajer’i farmist, kes mõlemad reisid sõitsid meiega kaasa, kindlustamaks, et me ära ei eksiks ja ilusti sihtkohtadesse jõuaks. Suur, suurt aitäh Teile!